Liigu sisu juurde

Seda teemat on vaja üksikasjalikult mõista. Veel üks hea näide virtuaalse enese reaal- suse kirjeldamispüüust on Mehis Heinsaare novell Kõhkleja Bernard. Sest vaikust oleks siin ebatäpne käsitleda näiteks pausina lausumiste vahel, või lapselik-tõrksa keeldumisena midagi öelda, või kui miskit, mis tuleb juba olemuslikult enne seda, kui üldse midagi on lausutud. Tööstrateegia plussid:.

Jaak Tomberg Teispool punast ja sinist tabletti: virtuaalsus tegelikkuse substantsina Jaak Tomberg, Jüri Lipping Artikkel läheneb tegelikkuse ja fiktsiooni vahelisele laialt levinud vastandusele ning dekonstrueerib selle Genesis Matrix Binaarsed variandid teise vähemtuntud opositsiooni -Bergsonilt ja Deleuze'ilt pärineva virtuaalse ja aktuaalse vahelise opositsiooni -kaudu.

Turutrendianalüüse on kahte tüüpi: uudised fundamentaalne analüüs ; ja tehniline analüüs; Alustame siis fundamentaalne analüüs Enne börsil kauplemise alustamist hindab kaupleja põhjalikult kõiki majanduslikke, poliitilisi ja sotsiaalseid sündmusi kogu maailmas.

Luues lühiühenduse tegelikkuse ja virtuaalse vahel, osutatakse virtuaalsusele kui tegelikkuse substantsile, kirjeldatakse tegelikkust kui virtuaalsete võimalikkuste varjumist või ajalooliste võimaluste luhtumist ning nähakse fiktsioonis tegelikkuse luhtumusliku loomuse korvajat -fiktsioon reguleerib tegeliku ja virtuaalse vahelist tasakaalu tegelikkuses ning lepitab "tegelikkuse spektraalse ülejäägi" uuesti tegelikkuse enesega.

Morpheus: See on sinu viimane võimalus.

  1. Так вот, точно таким же образом нам свойственна и боязнь пространства.

Pärast seda pole enam mingit tagasiteed. Võtad sinise pilli lugu lõpeb, sa ärkad oma voodis ja usud seda, mida iganes tahad uskuda. Võtad punase pilli jääd Imedemaale ning ma näitan sulle, kui sügavale küülikuurg tegelikult küünib.

Vaatleme mõningaid virtuaalsuse mõiste filosoofilisi tagamaid, osutame antagonismi ja minimaalse erinevuse printsiibi kaudu virtuaalsusele kui tegelikkuse substantsile ning uurime virtuaalsuse aktualiseerumise virtuaalse geneesi võimalikke põhimõtteid, et seeläbi kirjeldada tegelikkuse luhtumuslikku iseloomu ning näidata lunastust fiktsiooni olemusliku eesmärgina.

Meie tekst võtab lähtepunktiks Jaan Unduski arutlused keelelise substantsi üle teoses Maagiline müstiline keel ning püüab osutada sellele, kuidas keele ja vaikuse vahelise suhte kaudu on võimalik teadvustada reaalsuse ja virtuaalsuse vahekorda, nagu ka sellele, kuidas virtuaalsuse visandamise kaudu on võimalik kirjeldada tegelikkuse enda eripära.

Järgmisteks teoreetilisteks orientiirideks oleme valinud Gilles Deleuzei transtsendentaalse empirismi kirjeldused raamatust Logique du sens ning Slavoj þiþeki Organs Without Bodies Viimane võimaldab taktitundeliste kriitiliste edasiarenduste kaudu rakendada Deleuzei mõtteskeeme nendele levinud teoreetilistele või filosoofilistele kategooriatele, mida Deleuze ise eitab või teisejärguliseks illusoorseks efektiks peab. Neid reflektiivseid rännakuid ilmestavad peamiste kirjanduslike näidetena Jorge Luis Borgese novell Hargnevate teede aed ning Mehis Heinsaare lühijutt Kõhkleja Bernard.

Siinne mõttearendus ei pretendeeri kaugeltki virtuaalsuseteema täielikule ammendamisele; eesmärgiks on pigem rajada esmane teoreetiline aluspõhi, millelt lähtudes saaks edasistes arutlustes anda uue vaatenurga mitmetele kultuuri-ja fiktsiooniteoreetilistele põhiküsimustele: näidata näiteks nüüdisaegse, reaalsuse üha lõdveneva Genesis Matrix Binaarsed variandid tingimus-tes eksisteeriva ühiskonna pseudovirtuaalseid väärlahendusi simulatsioon, vaatemängulisus, küberruum, hüperreaalsus, kultuuriline skisofreenia jne.

Fotoloogia

I Keele-eelne, keele enese seesEnne, kui saab hakata rääkima vaikusest, mis peaks meid sõnatu viipega juhatama virtuaalse ruumi olemuse ja fiktsiooni filosoofilise mõtestamise juurde, tuleb tingimata rääkida lausumisest, sõnast. Sest vaikust oleks siin ebatäpne käsitleda näiteks pausina lausumiste vahel, või lapselik-tõrksa keeldumisena midagi Range kauplemise Crypt, või kui miskit, mis tuleb juba olemuslikult enne seda, kui üldse midagi on lausutud.

See kõnealune vaikus pole niisugune, millest sünnib otsejoones keel, või selline vaikus, mis tekib siis, kui sõna lakkab. See on vaikus, mis sünnib keele-eelseks lausumise enese tulemusena: alles siis, kui on lausutud, saab öelda, et enne lausumist oli vaikus ja just selles mõttes oli alguses sõna.

Tõeline vaikus sünnib keele-eelseks keele enese sees. See on veel kõike võimaldav vaikus, kuid sõna, lausumine on selle eeltingimus. Keelelise vaikuse poole püüdlemisi on kohalikus mõtteloos tähendusrikkalt avanud Jaan Unduski uurimus Maagiline müstiline keel. Unduski arutlused keelelise substantsi ja Genesis Matrix Binaarsed variandid keele üle ning tema rohked taustosutused, mis näitavad keele ja vaikuse seotuse taga seisvat pikaajalist ja mitmes suunas hargnevat kultuurikogemust 2sobiksid käesolevat arutlust täiendavalt ilmestavaks raamistikuks.

Ent kui tahta lõpuks osutada tegelikkuse ja virtuaalsuse suhte kaudu tegelikkuseks peetava loomusele, siis võiks Unduski uurimu-sest huvi pakkuda eeskätt keelelises paratamatuses seismine, millest Maagilise müstilise keele algusosa juttu teeb.

Genesis Matrix Binaarsed variandid Ulevaade kaupade ja riskijuhtimissusteemide kaubandusest 2021. aastal

Lausumine on igal juhul luhtumine. Niisuguse mõnevõrra nihkelise fookusnurga võiks anda Jaan Unduski kirjeldusele kahe struktuurilt sarnase, kuid vastupidise orientatsiooniga MMK, lk. Need seisukohad nimelt Derrida ja Lévinasi omad võivad osutuda tõhusaks teejuhiks lausumise olemuse ja selle kaudu ka vaikuse olemuse avamise juurde; sestap oleks kasulik neid käesoleva arutluse raames lühidalt iseloomustada.

Nii Derrida kui ka Lévinas on lausumise suhtes ühel nõul ühes asjas: Pole enam võimalik rääkida, sest mitte keegi ei saa alustada juttu, andmata kohe tunnistust kõigest muust kui see, millest on jutt. Ehk veel teisisõnu lausumises kangastub kõikevõimaldav vaikus; vaikus, mis oli nüüdseks enne lausumist Uued kauplemisstrateegiad on alati vajalikud mis, olles juba alati ära olnud või olles alati veel eesei saa enam kunagi olla.

Õigupoolest on Unduski tekst ise hea näide fiktsioonist, nii nagu me seda tema filosoofilises otstarbes hiljem põgusalt määratleda püüame ta tagab keelelise pinnase sellele, millele saab tegelikkuses vaid osutada, püüab keele võrku üsna piisaval määral seda, mis lausumisega paratamatult kaotsi läheb või rippu jääb. Unduski uurimuse keeleruumi on end üleni laiali laotanud mõned olulised aktiivselt ja ammendamatult tähendust loovad, ent seetõttu ka lõpuni läbitungimatud ja metafoorse loomusega märksõnad nt.

Need märksõnad on otsekui tühjad kestad, mida saab teiste lähenemisnurkade kaudu teiste kategooriatega asustada, sest need sisaldavad avatust, mille keele kaudu kaasahaaratud vaikuse kõikelubavus endaga kaasa toob. Konkreetse metafoori tagant paistab siin alati metafoor üldiselt, konkreetse viimistletud keelepruugi tagant kõikevõimaldav keeleline substants. Seda, mida ei saa otsesõnu kirjeldada, kuna see Genesis Matrix Binaarsed variandid kuulu aktualiseeritud tegelikkuse valda, kus seda saaks selle loomulikes üksikasjades otsekui nähtusega silmitsi seistes enesestmõistetavalt lahata, saabki vaid metafoorselt tähistada kui metafoori all silmas pidada mitte niivõrd poeetilisse arsenali kuuluvat lihtsat võtet, vaid lõpuni läbitungimatut ja keelelises kohalolus intuitsiooniga tabatavat ideemetafoori, millele saab üksnes igavesti läheneda ning mis ongi aimatav vaid kestvast liikumisest selle suunaskuid milles ei saa iialgi ja lõpuni lahtiseletatult justkui tegelikkuses sees viibida.

Элвин терпеливо ждал, но ничего не происходило. Изображение города парило перед его глазами во всей привычной красоте и блеске - но он не замечал ни того, ни другого. Он уже собирался спросить у Хедрона, на что именно ему следует смотреть, когда внезапное движение привлекло его внимание, и он повернул голову, чтобы уследить за. Это было что-то вроде едва уловимой вспышки или мерцания, и он не успел увидеть, чем она была вызвана. Ничего не изменилось: Диаспар был таким, как он всегда его .

Ka käesolev arutlus sisaldab niisuguseid ideemetafoore luhtumine võiks olla üks, lunastus teine, fiktsioon selle lunastuslikus mõtestuses ilmselt veel kolmaski. II Binaarne opositsioon ja minimaalne erinevusKui tahta lõpuks ühe eesmärgina osutada vastandpaari tegelikkusvirtuaalsus konstrueeritusele või näilisusele 7tuleks tähelepanu juhtida veel ühele tähenduslikule seigale, mille kõne all olnud Unduski kaksikjaotus vaikus keel endaga kaasa toob.

Nimelt iseloomustab praegusel juhul siis keeles sisalduv vaikus ilmekalt asjaolu, et mis tahes binaarses opositsioonis ei tuleks näha ainiti samaväärsete elementide omavahelist sõltuvuslikku vastasseisu: binaarse opositsiooni struktureeriva raamistiku tagant nähtub antagonism kui minimaalne lahknevus lõhe või pidevusetus Ühes Tervikus eneses.

Seda mõtet, mille päritolu ulatub tagasi Hegelini meenutagem orja ja isanda dialektikat ehk antagonismiselgitab transtsendentsuse ja immanentsuse vahelise opositsiooni näitel Slavoj Þiþek Deleuzei-teemalises uurimuses Organs Without Bodies.

Deleuze, kelle vaadetega puutume põhjalikumalt kokku allpool, tunnistab oma filosoofia aluspostulaadina vaid puhta Saamise pideva voo absoluutset immanentsust, püüdes niimoodi tühistada arusaama fikseeritud identiteetidega Olemisest, mida võiks määratleda mingi transtsendentne komponent nt.

Tõde, Jumal või Subjekt.

Genesis Matrix Binaarsed variandid Cara Masuk ke binaarne valik

Þiþek seevastu toetub Hegeli mõttele, et nähtuste ja nende transtsendentse Aluse vaheline lõhe [on] nähtuste eneste sisese absoluutselt immanentse lõhe teisejärguline efekt OWB, lk. Sellega näitab Þiþek, et antagonismi üks komponent on alati antagonismi teise komponendi Terviku sisese lõhe spektraalne 8 kõrvalefekt:Kuidas siis on need erinevused minimaalne erinevus elemendi ja tema koha vahel, ning erinevus, millel rajaneb antagonism omavahel seotud?

Minimaalne erinevus on erinevus universaali ja otseselt selle universaali kohta täitva üksiku partikulaari vahel see paradoksaalne partikulaar on niisugune, mis just sel määral, kuivõrd tal pole universaali struktuuris kohta, tagab otseselt universaal-susele tema kehastuse.

Ning kuidas seondub niisugune singulaarne universaal antagonismiga? Pigem on antagonismi tuum omane Tervikule endale. See tekib Terviku kahe aspekti olemisvormi või Tervikule heidetud perspektiivi vahel: ühelt poolt orgaaniliselt struktureeritud Tervik, mis sisaldab iseenda elemente ning tagab igaühele neist Tervikus oma koha, ning teiselt poolt Tervik, mida kehastab singulaarne universaal.

Genesis Matrix Binaarsed variandid Valikud kauplemise kaksikud

Kui jätta immanentsuse ja transtsendentsuse vaheline opositsioon praeguseks vaid antagonismi ja minimaalse erinevuse vahelist suhet kirjeldavaks üksiknäiteks ning vaadelda, kuidas see suhe ilmestab varem kõne all olnud keele ja vaikuse vahelist kaksikjaotust, siis ilmneb, et vaikus võikski olla niisugune singulaarne universaal Unduski mõistes substantsmis oma kohatuses tagab keelele tolle keha.

Vaikus ei vastandu keelele kui miski, mis keeleväliselt ja keelega samal tasandil keelega otsekui silmitsi seisaks ning millel oleks potentsiaal keel kuidagi tühistada või neutraliseerida. Pigem lahkneb vaikus keelest just keelt kui universaali kehastava partikulaarina, jäädes täienisti keele valda kuuluvaks nähtuseks. Vaikus Koik kauplemisvoimaluste kohta oma võimalikkuste paljususes ja lõputus rikkuses Genesis Matrix Binaarsed variandid olematuna konstitueeriv üksikelement.

Keele ja vaikuse vaheline antagonism nähtub seega keelele kui Tervikule omase minimaalse erinevusena keele ning vaikuse kui keele ülima vormi keelelise substantsi vahel. Kuivõrd sel ülimal vormil pole kohta oma universaali struktuuris, ongi vaikus vaid aimatav, Genesis Matrix Binaarsed variandid täiuses saavutamatu, üksnes igavesti lähenetav.

Vaikus, teisisõnu, saab olla ainult vaikimise ehk vakatusena. Selleks et jõuda virtuaalse ruumi olemuse avamiseni, tuleks virtuaalsus ja tegelikkus panna siduvasse perspektiivi ning näidata esimest viimase substantsina. See käik eeldab vihjamisi antagonismi ja minimaalse erinevuse vaheliste suhete ümbersõnastamist siinse arutluse jaoks tarvilikku võtmesse: igasugune antagonism nt. III Virtuaalse ruumi ontoloogiastki muu jääb juba nägemata?

  • Он знает, что за Диаспара нет ничего, кроме пустыни.
  • Algajatele parim voimalus kauplemisplatvorm
  • Kauplemissusteem on keegi taevas

Ja selle kaudu saame mõistetud. Kui Pilv imestab nägemise kui sellise 11 otsese kättesaamatuse üle, siis osutab ta nägemise substantsi sobimatusele nägemisse kui Tervikusse, võimatusele tabada takistusteta toda nägemist kui Tervikut kehastavat singulaarset universaali, mis jääb järele siis, kui nägemisest on lahutatud nägemine meie jaoks.

Teispool punast ja sinist tabletti: virtuaalsus tegelikkuse substantsina

Ning samamoodi võib teha järgmise sammu ja näha ka reaalsuses konkretiseeringut või aktualisatsiooni millestki, mis sisaldub reaalsuses kui Tervikus eneses, kuid mis, omamata selle struktuuris oma kohta ning Vabastamise kauplemise susteemi kujul reaalsusest lõputult paljususlikum, seda tegelikult määratleb. Me nimetamegi niisugust tegelikkuse ülimat vormi seda, kui tegelikkusest on lahutatud tegelikkus meie jaoks virtuaalsuseks ning määratleme seda esialgselt lõputute võimalikkuste potentsiaalse aktualiseerumise väljana.

Kõne alla ei tule niisiis mitte virtuaalne reaalsus mis on lihtsalt tegelikkuse või sellest saadud kogemuse simulatsioon mõne kunstliku või tehnoloogilise meediumi kauduvaid virtuaalse enese reaalsus võimalikkuste spektraalne väli, tegelikkuse-eelne mõõde tegelikkuse enese sees.

Ka Deleuzei transtsendentaalsel empirismil on oma loogilise määratlematuse piirid, sest kui tegelikkus on tõepoolest teatava tegelikkuse-eelse võimalikkuste-kimbu materialiseerumine, siis peab tegelikkus ise omakorda ja oma pidevuses neid võimalikkusi tootma.

Genesis Matrix Binaarsed variandid Mis on binaarsete valikute parim robot

Virtuaalsuse lõputu väli on kas kehade vastastikuse mõju tu-lemus või ilmuvad või aktualiseeruvad kehad ise sellest virtuaalsuse väljast. Nagu juba öeldud, ei tuleks neid loogikaid käsitleda teineteist välistavatena.

Pigem moodustavad nad just koostoimeliselt transtsendentaalse empirismi ratsionaalse silmapiiri, sest kohe, kui võtta aluseks üks versioon eeltoodud kahest, tekib tunnetuslik vajadus teise järele: tegelikkus on potentsiaalsuste virtuaalse välja materialiseerumise tulemus, kuid samas on see virtuaalne väli ise meie tegelikkuse-kogemuse spektraalne variefekt.

Deleuze on oma transtsendentsuse-eituses kompromissitu ning see muudab ka tema teoreetilise süsteemi üksikdetailid kui tahta neid süsteemi enese täielikkuses millegi muu vaatluseks lõpuni kaasata raskesti kohaldatavaks.

New VOLKSWAGEN Tiguan ALLSPACE 2022 – FIRST LOOK exterior \u0026 interior

Saamise absoluutse immanentsuse idee eitab nii klassikalises mõttes Genesis Matrix Binaarsed variandid, identiteeti kui ka näiteks ajalugu või peab neid kontseptsioone Saamisvoo teisejärgulisteks produktideks, millekski, mida me sellisena lihtsalt tajume Deleuzei põhiliseks taotluseks on vabastada Saamise immanentne jõud Olemise Genesis Matrix Binaarsed variandid OWB, lk.

Þiþeki uurimus Organs Without Bodies on esmajoones märkimisväärne just selle poolest, et see näitab edasiarenduste ja vastulausete kaudu, kuidas Deleuzei transtsendentaalse empirismi teoreetilist raamistikku Genesis Matrix Binaarsed variandid siiski võimalik edukalt rakendada nende olemasolevate ja levinud kategooriate uurimiseks, mida Deleuze ise eitab või saamisvoo FX valikute nimekiri näiliseks kõrvalefektiks peab.

Lühidalt ja nagu sellele juba ka osutasime, püüab Þiþek antagonismi ja minimaalse lahknevuse omavahelise seotuse kaudu näidata, et Deleuze eitab transtsendentsust just seepärast, et ei taha tunnistada immanentsuse sisest olemuslikku lõhet ning nagu ka juba ülal kirjeldatud ei tunne transtsendentsuse ja immanentsuse vahelises opositsioonis seetõttu ära minimaalset erinevust immanentsuse kui universaali ja transtsendentsuse kui immanentsusele tema keha tagava singulaarse universaali vahel.

Nii ilmneb, et ka Saamine ja Olemine ei pruugi olla teineteist vastastikku absoluutselt välistavad vaatenurgad. Minimaalse eri-nevuse loogika eelistamine binaarsele opositsioonile kui struktureerivale raamistikule tagab võimaluse ka virtuaalse ja reaalse mis seostuvad samamoodi nagu Saamine ja Olemine omavaheliseks sidumiseks virtuaalsuse ja reaalsuse opositsioonis tuleks näha vähimat lahknevust reaalsuse enese sees.

Virtuaalsus pole miski, mis spektraalse, igavikulise ja lõputult paljususlikuna tegelikkuse ajalisele konkretiseeritusele seondumatult või eraldiseisvalt vastanduks, vaid miski, mis reaalsuse valda kuuludes, kuid omamata õiget kohta reaalsuse struktuuris, tagab reaalsusele otseselt tema keha. Reaalne suhestub virtuaalsega nagu üks konkreetne aktualisatsioon oma substantsiaalse lättega virtuaalne, kui laenata taas kord Unduski ülaltoodud substantsimääratlust, ongi see, mis jääb järele, kui lahutada tegelikkusest tegelikkus meie jaoks, ühe konkreetse asjade seisu taga seisab alati selle substantsina võimalikkuste lõputu virtuaalne väli.

Ka kõhkleja Bernard lahutab Heinsaare novellis tegelikkusest tegelikkuse meie jaoks: hetkel, mil ta keeldub tänavanurgal minemast ühes konkreetses suunas ja valib järjekindlalt kõik suunad korraga, kandub ta aktuaalsest ruumist üle virtuaalsesse ruumi. Bernard ei taha seista mitte tema jaoks määratud tegelikkuses, vaid selle substantsiaalsetel lätetel.

Fotoloogia | Peeter Linnap - restoranpelgupaik.ee

V Tegelikkus kui luhtumineSiinkohal oleks paslik tulla tagasi käesoleva artikli ühe esimese lähtepunkti juurde. Varasemast arutlusest on mitmel korral käinud vihjamisi läbi tõdemus, et mõistepaar virtuaalnereaalne võiks olla samamoodi seotud nagu mõistepaar vaikuskeel. Eelkõige ilmneb see just hoiakulisest vaatenurgast, mille lausumisele alguses andsime: nii nagu igas lausumises on luhtumist kuid subjektiivselt ja objektiivselt vahelduval määralBeyond the Red and the Blue Pill: The virtual as the substance of reality SummaryOur article makes an attempt to examine the virtual, determined in the primary sense as a field where infinite possibilities can potentially actualise.

We take a look at the philosophical background of the virtual, then refer, via the principle of minimal difference, to the virtual as the substance of reality, and examine the possible principles of the actualisation of the virtual the virtual genesisin order to describe the catastrophic character of reality and reveal redemption as the essential purpose of fiction.

Genesis Matrix Binaarsed variandid Kasumi hooaja kaubandusstrateegia

The article relies on Jaan Undusks argument concerning the substance of language and tries to indicate how it is possible, via the relations between language and silence, to explicitly show the relations between reality and the virtual, and how describing the virtual makes it possible to describe what is characteristic of reality itself.

The latter is significant because it makes it possible, via discreet critical developments, to apply Deleuzes thought schemes to the widespread theoretical or philosophical categories that Deleuze himself denies or regards as secondary illusionary effects. The main literary examples that enliven the theoretical journey are J. Our article by no means aspires to fully cover the topic of the virtual; the aim is to establish a primary theoretical foundation, which would then provide a new angle in FX iganadalased valikud discussions of various theoretical principal issues of culture and fiction: showing, for example, the pseudo-virtual wrong solution of contemporary society, which exists in conditions of an increasingly lax grip on reality simulation, the society of the spectacle, cyberspace, hyper-reality, cultural schizophrenia etc.

The first part of the article Pre-lingual within language itself takes a closer Genesis Matrix Binaarsed variandid at Jaan Undusks book Magical Mystical Language, and at its treatment of the substance of language.

Jaak Tomberg Teispool punast ja sinist tabletti: virtuaalsus tegelikkuse substantsina Jaak Tomberg, Jüri Lipping Artikkel läheneb tegelikkuse ja fiktsiooni vahelisele laialt levinud vastandusele ning dekonstrueerib selle ühe teise vähemtuntud opositsiooni -Bergsonilt ja Deleuze'ilt pärineva virtuaalse ja aktuaalse vahelise opositsiooni -kaudu. Luues lühiühenduse tegelikkuse ja virtuaalse vahel, osutatakse virtuaalsusele kui tegelikkuse substantsile, kirjeldatakse tegelikkust kui virtuaalsete võimalikkuste varjumist või ajalooliste võimaluste luhtumist ning nähakse fiktsioonis tegelikkuse luhtumusliku loomuse korvajat -fiktsioon reguleerib tegeliku ja virtuaalse vahelist tasakaalu tegelikkuses ning lepitab "tegelikkuse spektraalse ülejäägi" uuesti tegelikkuse enesega. Morpheus: See on sinu viimane võimalus.

We point out how Undusk deconstructs the opposition between language and silence, indicating that the silence towards which mystical writing aspires does not in fact oppose language, but is instead a thoroughly linguistic phenomenon.

This is not the kind of silence in which language directly emerges, nor a silence that appears when the word ceases. This is silence that is born pre-lingual, as a result of utterance itself: only when it has been Genesis Matrix Binaarsed variandid can it be claimed that there was silence before utterance and precisely in that sense, in the beginning was the word.

True silence is born as pre-lingual within the language Genesis Matrix Binaarsed variandid.

This silence is all-permissive, but the word, utterance, is its precondition. By way of determining lingual silence, it is possible to Genesis Matrix Binaarsed variandid on to utterance as being lingual inevitability, to which Undusk also refers via Derrida and Lévinas. Both Derrida and Lévinas agree Keskmine paeva taastamise strateegia one way, as far as utterance is concerned: it is no longer possible to speak, because no-one can start speaking without immediately referring to everything else but what is being said.

This claim reveals the inevitable tragedy characteristic of utterance: as soon as I say something, the utterance embodies and also behind it, in the duration of the act of uttering itself everything left unsaid, everything that could have been said differently, everything that the utterance excluded or foiled, everything I now, afterwards really wanted to say. Or in other words, the utterance embodies the all-enabling silence, the silence that was by now before utterance and which, having always already been or always lying still aheadcan never be again.

The moment of utterance reveals the constant crumbling of silence, the constant fading of the sublime nature of silence. However, it is utterance that establishes silence as something pre-utterance, and precisely in that sense silence is pre-lingual inside language itself.

Hence, the first significant summary: utterance is always a catastrophe, as it diminishes, narrows and conceals the all-permissive silence in the language. Utterance should aspire and mystical language treatment does so towards capturing and revealing lingual silence. The second part of the article, Binary Opposition and Minimal Difference, tackles an aspect at which Undusks opposition of language-silence seems to point: that, in any binary opposition, we should not merely see mutually dependent confrontation between equal elements; behind the structuring framework of binary opposition emerges antagonism as a minimal gap split or inconsistency in the One Whole.

True fiction fulfils exactly this role: if one takes reality as continuous loss of possibilities, as a catastrophe, the aim of fiction could be to redeem the spectral Genesis Matrix Binaarsed variandid of reality, and reconcile it with reality again. Thus, 1 the virtual is the substance of reality; 2 reality is a loss, a catastrophe and 3 fiction constitutes reality by compensating for its catastrophic nature, reconciling reality with its virtual surplus.

Translated by Tiina Randviir proof-read by Richard AdangLausumishetkest kumab vaikuse pidevat kokkuvarisemist, vaikuse ülevuse pidevat haihtumist. Kuid just lausumine on see, mis kehtestab vaikuse Genesis Matrix Binaarsed variandid millegi lausumiseelse ja just selles mõttes on vaikus keele-eelne keele enese sees.