Liigu sisu juurde

Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Piisab sellest, et esineb lepingurikkumine ja sellele rikkumisele vastab leppetrahvi maksmise nõudeõigus.

Nõude loovutamine on käsutustehing, mille sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale.

Võlaõigusseadus (lühend - VÕS)

Üheks enimlevinumaks näiteks nõude loovutamise puhul on inkassoettevõtete tegevus. Nemad omandavad võlausaldajatelt, kelle nõue võlgniku vastu on muutnud sissenõutavaks, nende nõudeõigused ja tegelevad võla edasise sissenõudmisega ise edasi. Loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.

Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine.

Kui nõue läheb võlausaldajalt teisele isikule nõude omandaja üle seaduse alusel, kehtib nõude üleminek senise võlausaldaja tahteavalduseta. Lepitusmenetlus Lepitusmenetlus lepitusseaduse tähenduses on poolte vabatahtlikkusel põhinev konfidentsiaalne tegevus, mille käigus lepitaja toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus.

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised cookies olema lubatud.

Lepitaja võib lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal esitada pooltele omapoolse lahendusettepaneku. Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Teatud seadusega sätestatud tingimustel võib lepitusmenetlus olla ka kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks.

Lepitajaks võib erinevate asjaolude esinemisel olla nii lepitusmenetluse poolte valitud füüsiline isik, vandeadvokaat, notar kui ka riigi või kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. Kohustuse täitmine ja kohustuse täitmise kvaliteet Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lisaks tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui täitmine vastab neljale olulisele tingimusele.

Kohustus peab olema täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tähtis on ka võlaõigusseaduse sättest tulenev eeldus: kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Tänu sellele sättele läheb pärast täitmise vastuvõtmist nõuetele mittevastava kohustuse täitmise tõendamise koormis üle võlausaldajale ehk täitmise vastuvõtnule.

Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses isik peab lisaks oma kohustusi täitma sellise kvaliteediga, mis vastab keskmisele samal tegevusalal tegutsevate isikute sama kohustuse täitmise kvaliteedile.

Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Kui Vahetuse voimalustehingud ei ole lubatud täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi.

Lisaks lasub kohustatud isikul hoolsuskohustus. Juhul, kui kohustus seisneb mingi kindlaksmääratud asja üleandmises, peab kohustatud isik asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil. Kohustuse üleminek Kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.

Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega, et kohustus läheks üle kolmandale isikule, on vaja kolmanda isiku enda ja ka võlausaldaja nõusolek.

Ostad ettevõtet? Konkurentsireegleid eirates võib ähvardada kriminaalkaristus

Kui võlausaldaja on kohustuse ülevõtmisega eelnevalt nõustunud, loetakse kohustus ülevõetuks kohustuse Vahetuse voimalustehingud ei ole lubatud lepingu sõlmimise ja sellest võlausaldajale teatamisega. Võlausaldaja ei või eelnevalt antud nõusolekut tagasi võtta, kui ta ei ole jätnud endale sellist õigust nõusolekut andes.

Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. Kohustuse ülevõtja võib võlausaldaja nõudele lisaks enda vastuväidetele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlausaldaja ja senise võlgniku vahelisest õigussuhtest, välja arvatud vastuväited, mis kuulusid senisele võlgnikule võlausaldaja vastu isiklikult. Samuti ei või ta senise võlgniku nõuet võlausaldaja nõudega tasaarvestada.

Kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale kohustusega ühinemine. Lepingu ülevõtmine ja ettevõtte üleminek Lepingupool võib teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lepingu ülevõtmisega loetakse, et kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused on lepingu ülevõtjale üle läinud. Lepingu ülevõtmise puhul pole tegu üksikute kohustuste ülevõtmisega, vaid käsutuse esemeks on lepingupoole positsioon tervikuna.

Tegu on üldõigusjärglusega, millest tulenevalt lähevad lepingu ülevõtjale üle nii üleandja õigused kui kohustused. Võlaõigusseaduse kohaselt võib toimuda ka ettevõtte üleminek. Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.

Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega kõik eelmises lauses nimetatu läheb ettevõtte üleminekul ettevõtte omandajale üle. Üleantava ettevõtte senise ärinime kasutamise õigus läheb üle omandajale, kui see ei ole vastuolus seaduse või kolmanda isiku õigustega ja lepingupoolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid.

Võlaõigusseadus võimaldab lepinguga üle anda ka organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks oleva ettevõte ühe osa ehk käitise.

Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted

Käitis peab vastama kõikidele ettevõtte tunnustele: ta peab olema majanduslikult omvahel seotud õiguste ja kohustuste kogum, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Intress ja viivis võlasuhtes Intress ja viivis on võla- ja lepinguõiguses keskseteks instituutideks. Intressi mõistet pole võlaõigusseaduses ega teistes seadustes legaaldefinitsioonina avatud. Üldiselt levinud on arvamus, et õigusteoreetilise liigituse alusel jaguneb intress kasutusintressiks ja viivitusintressiks ehk viiviseks.

Seega on intress oma olemuselt suurem koondmõiste, kuhu alla mahub kaks intressi alaliiki. Nagu eelpool Vahetuse voimalustehingud ei ole lubatud, pole kasutus intressi mõistet Eesti seadusandluses legaaldefinitsioonina defineeritud. Samas on õigusteadlaste ja praktikute seas valitsev arusaam, et kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

Näiteks maksuõiguse üldosa norme koondava maksukorralduse seaduse edaspidi MKS § lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Oma sisult on selline kohustus sarnane pigem võlaõigusliku viivise ehk viivitusintressi maksmise kohustusega, mitte kasutusintressi tasumise kohustusega, mida tuntakse, nagu korduvalt toonitatud, intressi mõiste all.

Võlaõiguse tundjale on selge, et MKS § lg-s 1 sätestatu pole tasu raha kasutamise eest, vaid raha maksmisega viivitamise eest tasuda tulev täiendav rahaline kohustus. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

Parasjagu kehtiva intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui lepinguga on ette nähtud teistsugune intressimäär, mis tuleneb võlaõigusseaduses sätestatust, kohaldatakse tsiviilõiguses kehtivast privaatautonoomia põhimõttest tehingupoolte valitud intressimäära.

Väljaspool majandus- või kutsetegevust tegutsevate isiku vahel sõlmitud laenulepingute puhul eeldatakse, et tegu on intressivaba laenuga. St selleks, et laenuandjal oleks võimalus ja õigus nõuda võlgniku käest ka intressi, tuleb Vahetuse voimalustehingud ei ole lubatud eraldi kokku leppida.

Kui intressi tasumise kohustuses on isikud kokku leppinud, aga pole kokku lepitud intressi määras, kohaldatakse seadusest tulenevat intressimäära.

Teiseks intressi siin üldmõiste tähenduses alaliigiks on viivitusintress ehk viivis. Viivise õigusliku olemuse sätestab VÕS § Selle kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi viivisarvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Intressi arvutatakse protsendina võlgnetavalt summalt.

Riigikohus on leidnud, et seadusest tuleneva viivisenõude mõte on esmajoones lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva ja ka üldiselt hüvitatava kahju suuruse arvestamist. Viivist võib õiguskaitsevahendina nõuda alati, sõltumata sellest, kas võlausaldaja on varalist kahju ka reaalselt kannatanud. Oluline on tähele panna, et viivist saab nõuda ainult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ehk kohustus, millega viivitatakse, peab seisnema ainult rahasumma tasumises.

Kui võlgnik viivitab nt mõne vallasasja nagu auto, raamat vms üleandmisega, ei saa sellise kohustuse mitteõigeaegse täitmise eest nõuda viivist. Kõne alla saab tulla mõnede muude õiguskaitsevahendite rakendamine. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.

Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral.

Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega ei saa viivist nõuda viiviselt ega kasutusintressilt. Täitmise kviitung, võladokumendi tagastamine, tagatis Võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi täitmise kviitung.

Voimalus strateegiad naidetega Kauplemissusteemi paritolu 2

Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik. Kui kviitung on välja antud põhikohustuse täitmise kohta, siis eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda.

Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks.

Järelikult, kui võlgnik nõuab pärast oma kohustuse täitmist võlausaldajalt täitmise kviitungi väljastamist, ja viimane sellest keeldub, satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse ja sellest tulenevalt on tema omapoolseid kohustusi rikkunud ning võlgnikul on võimalus kasutada seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendeid.

Kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi võladokumentvõib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust.

Kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud ka võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, võib ta keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et ta teeb võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise.

Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud. Kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni.

* Uus * saate maksta 900 dollarit + videote vaatamiseks (TASUTA) Teenige raha, vaadates videoid...

Seega jällegi, kui võlausaldaja keeldub võladokumendi tagastamisest või sellele pealdise tegemisest, rikub hoopis tema võlasuhtest tulenevaid kohustusi ja võlgnikul on õigus õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kui isik peab oma kohustuse täitmiseks andma tagatise, ilma et tagatis oleks täpselt määratletud, või kui tagatise andmine on õiguslike tagajärgede tekkimise tingimus, võib tagatise andja valida tagatise liigi.

Tagatis peab piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab olema võimalus tagatis raskusteta rahaks teha. Näiteks võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Kohustuse rikkumine ja õiguskaitsevahendid Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Kui võlgnik ehk õigussuhte kohustatud pool on oma kohustust võlausaldaja ehk õigustatud poole ees rikkunud, võib võlausaldaja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Likviidsusriski juhtimine vahendite paigutamisel 1 Likviidsusriski juhtimiseks paigutatakse raha väärtpaberitesse, millel on likviidne järelturg, kus vajaduse korral oleks võimalik turuhinda mõjutamata teostada tehinguid kiiresti ja suurtes kogustes. Likviidsusriski juhtimise erandid seoses riigiasutuste kontodega 1 Riigiasutus, kellel Rahandusministeerium on riigieelarve seaduse § 64 lõike 2 alusel lubanud omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses, võib nimetatud kontodel hoitavat riigi raha paigutada hoiustesse, mille tähtaeg on kuni kuus kuud. Refinantseerimisriski juhtimine 1 Refinantseerimisrisk käesoleva määruse mõistes on oht, et riik peab olemasolevate võlakohustuste tagasimaksmiseks võtma uusi võlakohustusi ebasoodsatel tingimustel või riigil ei ole võimalik uusi võlakohustusi finantsturgudelt võtta finantskriisi ajal või riigi krediidireitingu langemisel investeerimisjärgu tasemest madalamaks.

Õiguskaitsevahend on üldmõiste, mis hõlmab kõiki võlausaldaja käsutuses olevaid võimalusi likvideerida talle tekkinud negatiivseid tagajärgi või hoida neid ära. Võlausaldaja saab valida järgmiste õiguskaitsevahendite hulgast: 1 nõuda kohustuse täitmist; 2 oma võlgnetava kohustuse täitmisest loobuda; 3 nõuda kahju hüvitamist; 4 taganeda lepingust või öelda leping üles; 5 alandada hinda; 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust Vahetuse voimalustehingud ei ole lubatud tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kahju hüvitamine Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Lisaks peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg põhjuslik seos.

Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Sellest põhimõttest lähtuvalt on Eesti õigussüsteemis keelatud ka karistuslikud kahjuhüvitised. Kahju tekitaja peab hüvitama üksnes tekitatud kahju ehk üldjuhul maksma kahjusaajale rahasumma, mis on võrdne tekitatud kahjuga.

Kahjuhüvitis ei tohi olla aga niivõrd suur, et kahjusaaja selle tagajärjel ebamõistlikult rikastuks ja satuks hoopis paremasse seisu, kui enne talle kahju tekitamist. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud oluline lepingurikkumine.

Seega lepingust taganemiseks ei piisa vaid teise lepingupoole lepingu rikkumisest, vaid lepingu rikkumine peab olema oluline. Lepingupooled võivad lepingut sõlmides ise kokku leppida, mida nad määratlevad olulise lepingurikkumisena, samas sätestab ka võlaõigusseadus näidisloetelu lepingurikkumistest, mida saab pidada oluliseks. Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.

Seega lepingu ülesütlemise korral vabanevad lepingupooled edasiste kohustuste täitmisest, lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima. Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu kestvuslepingmis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti korraline ülesütlemine.

Kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni erakorraline ülesütlemine. Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Tagasiskatse binaarsed variandid aluseks olnud asjaoludest teada sai. Tasaarvestus ja tasaarvestuse avaldus Kui kaks isikut tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

Tasaarvestus on kujundusõigus, mille kasutamise korral vastastikused samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses lõpevad. Tasaarvestus ei ole leping, kuigi tasaarvestust võib kokkuleppeliselt teostada ka lepinguga. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

  1. Võla- ja lepinguõigus
  2. Lisaks aitab Claudius Õigusbüroo leida lahendusi muudes Teile olulistes küsimustes.
  3. Любой мог отыскать пройденную им тропу, и в прежние века другие люди бессчетное число раз могли зайти по ней почти так же .
  4. Võlaõigusseadus – Riigi Teataja
  5. autoee - Foorum » Sõiduki ostu finantseerimine » autovahetus

Käendus ja käendaja vastuväited Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku põhivõlgnik võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.

Kui vastavaid reegleid mitte arvestada, siis lisaks olulise tehingu edasilükkumisele või ärajäämisele riskivad pooled ka kriminaalkaristusega, kuna konkurentsi kahjustavad kokkulepped on Eestis kriminaliseeritud. Koondumise kontrolli reeglid määravad ära, kas ja millal tehing võib toimuda Koondumise kontrolliga seoses on eelkõige oluline eristada kaht aspekti: Kas tegemist on koondumisega, mis vajab luba?

Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.

Käenduslepingu sõlmimiseks on vaja vaid käendaja ja võlausaldaja nõusolekut, võlgniku nõusolek pole tarvilik. Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Tüüpilisim käendusleping on tarbijakäendusleping. Tarbijakäenduslepingus on käendajaks füüsiline isik. Tarbijakäenduslepingu puhul on oluline kokku leppida ka käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, vastasel juhul on tarbijakäendusleping tühine.

Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

Garantii Majandus- või kutsetegevuses võib isik garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse garantiiet ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.

Omaniku majandusliku mitmekesistamise strateegia Black Scholes fx variandid

Garantii on leping, millega garant ehk garantii andja võtab endale kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmise korral garantiilepingus nimetatud toiming; reeglina on garantii sisuks garandi kohustus maksta garantiis sätestatud eelduste täitmise korral võlausaldajale garantiis märgitud rahasumma. Garantii puhul on tegemist kolmnurksuhtega, milles osalevad garant, võlausaldaja ja võlgnik. Üks traditsioonilise garantiilepinguid on müügigarantii.

Binaarne valik Uy Tin Binaarne valik ilma minimaalse hoiuseta

Müügigarantiiks võlaõigusseaduse tähenduses on müüja, varasema müüja või tootja müügigarantii andja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Müügigarantii garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust.

Sarnane kauplemissusteem Crypti kaubandussignaali programm

Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist. Garantiitähtaja kulg peatub ajal, mil ostja ei saa asja kasutada lepingutingimustele mittevastavuse tõttu, mille eest vastutab müügigarantii andja. Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.

Käsiraha Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Tulenevalt eelnevast saab käsirahaks olla ainult rahasumma, mitte mõni sooritus, õiguste üleandmine vms.

Käsiraha legaaldefinitsioonist nähtub ka, et käsirahal on tõenduslik iseloom, konstitutiivset tähendust seadus käsirahale ei anna. Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Kui käsiraha saanud lepingupool nõuab talle lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, arvestatakse käsiraha hüvitise katteks.

Kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata muul põhjusel kui käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, võib käsiraha andnud lepingupool nõuda käsiraha tagastamist. Leppetrahvi nõue ja leppetrahvi vähendamine Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks.

Leppetrahvi nõudmiseks õigustatud isikul on tähtis oma õiguste teostamisel tegutseda aegsasti, sest seadus sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Infovahetusega seonduvad konkurentsiõiguslikud riskid ei ole kadunud ka pärast tehingu toimumist.

Näiteks võidakse potentsiaalselt konkurentsi kahjustavat infot vahetada ühisettevõtja puhul nii ühisettevõtja ja osaniku vahel kui ka osanike endi vahel. On võimalikud vaid sellised üldised piirangud, mis on hädavajalikud selleks, et tehing üldse toimuda saaks.

See tähendab muuhulgas ka seda, et piirangute ja kohustuste hilisem muutmine ei ole üldjuhul Vahetuse voimalustehingud ei ole lubatud, kuna ei ole võimalik väita, et pärast tehingu jõustumist kokku lepitud piirang oli tegelikult tehingu jõustamiseks hädavajalik. Seejuures on oluline märkida, et kuna üldreeglina on konkurentsi kahjustavad kokkulepped keelatud, siis peavad osapooled konkurentsikeelu hädavajaduse suutma ise ära tõendada.

Konkurentsikeeld võib tavapäraselt kehtida maksimaalselt 3 aastat, kuid ühisettevõtja puhul võib konkurentsikeeld kehtida kogu ühisettevõtja eluaja. Konkurentsikeeld peab ka sisuliselt ja geograafiliselt olema piiratud sellega, millega ja kus tehingu objekt enne tegutses või millega ja kus ühisettevõtja hakkab tegutsema. Tehingut puudutavaid teateid kasutatakse tihti ära turunduslikult, et meelitada kliente enda tooteid või teenuseid ostma.

Samas tasub sellega olla ettevaatlik. Näiteks on raske Konkurentsiametit veenda selles, et tehingule tuleks sisuliselt olematu turumõju tõttu anda koondumise luba, kui tegelikult on pooled pressiteates kuulutanud, et pärast tehingut ei ole ettevõttel enam Eestis konkurente.

Teema pealkiri ei tohi olla umbmäärane: "mure", "probleem", "appi". Pealkirja lugedes peab saama aimu, millest antud teemas juttu tuleb. Teemade pealkirjades on keelatud korrata kirjamärke, näiteks: "palju on Calibra kütusekulu??????????? Teema pealkirjas ei tohi laimata kaubamärki-firmat, näiteks: "petturid ASDF autopoes". Oma konkreetset kogemust mingi firma või kaubamärgi kohta saab väljendada kirjutatud sõnumis.

Küsimused, ettepanekud ja järelpärimised võib postitada "Vaba teema" foorumis asuva teema "Kaebused" alla. Reeglitele mittevastavaid, mõttetuid ja foorumit risustavaid sõnumeid ja teemasid on administraatoritel õigus kustutada või sulgeda.