Liigu sisu juurde

Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. Hilisemal saabumisel ja sellest teavitamata jätmisel võib majutusettevõte broneeringu tühistada ja toa vabaks anda. KeÜS § 24 lg 2 on seega AvTS § 3 lg 1 suhtes erinormiks, mis tähendab, et ka dokumenteerimata teave kuulub avaliku keskkonnateabe hulka, mis tuleb küsimisel väljastada.

Õigusele teavet küsida vastab haldusorgani kohustus teave väljastada. Teabeõiguse teine pool seondub teabe aktiivse avalikustamisega haldusorgani poolt, millele vastab isiku õigus teavet saada vt KeÜS §-de 25—28 kommentaare.

Õigus keskkonnateabele on omakorda osa üldisest informatsiooniõigusest, mida põhiseaduse tasemel tagavad peamiselt PS § 44 ja § Mõlema õigusaktiga on ette nähtud miinimumnõuded keskkonnaalase teabeõiguse sisule.

Regulatsioonid on sisult väga sarnased, kuid direktiivi sätted on täpsemad. Arvestades direktiivi ja konventsiooni sätete detailsust ja eesmärki — tagada igaühele juurdepääs keskkonnateabele — on enamik nii direktiivi kui ka konventsiooni sätetest otsekohalduvad. Keskkonnateabe küsimisel on oluline abistav roll KeÜS §-l 27, mis sätestab nõuded teabe avalikustamisele haldusorgani valduses oleva teabe ja sellele juurdepääsu kohta.

Näiteks kohustab KeÜS § 27 lg 1 p 1 haldusorganit veebilehel avalikustama selgitava kokkuvõtte enda valduses oleva keskkonnateabe kohta, mille alusel saab otsustada, millise haldusorgani poole teabenõudega pöörduda.

Õigus keskkonnateavet küsida ei erine põhimõtteliselt õigusest küsida mis tahes avalikku teavet. Seetõttu ei ole õigust keskkonnateavet küsida KeÜS-s põhjalikumalt reguleeritud. Avalikku teavet puudutav täpsem regulatsioon sisaldub peamiselt avaliku teabe seaduses AvTS ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses MSVS. Vähesel määral on asjakohaseid norme ka eriseadustes. Näiteks on reguleeritud keskkonnaregistri seaduses KeRS juurdepääs registris sisalduvatele andmetele. KeÜS § 24 lg 1 on viiteline viitab teistele seadustele ning selles puudub sisuline regulatsioon.

Lõike eesmärk on juhatada lugeja vastava regulatsioonini. Lähtutakse eeldusest, et õiguste peatüki sätteid loevad ka inimesed, kes ei pruugi olla kursis sellega, millistes seadustes on teabe küsimise regulatsioon täpsemalt sätestatud. Keskkonnateabe küsimine on käsitatav taotlusena, mis on aluseks haldusmenetluse algatamisele. Menetlusele kohalduvad HMS haldusmenetluse üldsätted. Muu hulgas tuleneb HMS sätetest, et keskkonnateavet võib nõuda ka suuliselt, ning sellisel juhul protokollib taotluse haldusorgan.

Esimene neist on asjakohane juhul, kui küsitakse olemasolevat avalikku keskkonnateavet, teine aga juhul, kui küsitav teave puudub või vastamine eeldab teabe täiendavat analüüsi või sünteesi. Mõlemal juhul tuleb teabe küsimisele vastata viivitamata, kuid erinev on vastamiseks ettenähtud maksimumtähtaeg: teabenõudele tuleb üldjuhul vastata 5 tööpäeva jooksul, kuid selgitustaotlusele 30 kalendripäeva jooksul.

Juhul kui küsitav teave on olemas, saab selle väljastamisest keelduda üksnes seaduses sätestatud alustel nt isikuandmete kaitse seaduse, IKS alusel ning keeldumise aluseid tuleb tõlgendada kitsendavalt.

Teave tuleb üldreeglina väljastada nõutud vormis ning tasuta vt ka AvTS Binaarsete valikute kaubanduse kaivitamine 4 sätestatud avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise üldisi põhimõtteid. See on oluline eelkõige keskkonnaalase teabeõiguse sisustamisel ehk piiritlemisel, millist teavet on isikul õigus keskkonna kohta saada.

Määratlusest võib siiski kasu olla mis tahes KeÜS sätte sisustamisel, milles kasutatakse keskkonna terminit, sest viimane pole seadustikus määratletud, kuid keskkonnateabe mõiste abil saab seda mõnevõrra piiritleda vt KeÜS 1. Keskkonnateave on mis Radioaktiivsete valikute kogumine muugiks materiaalses vormis teave, sealhulgas kirjalikus, nähtavas, kuuldavas ja elektroonilises vormis olev teave.

Materiaalse vormi nõuet ei tohiks sisustada kitsalt. Näiteks pole selle eesmärgiks välistada keskkonnateabe mõiste alt töötlemata vms mittelõplikul kujul olevat teavet.

Nähtuvalt KeÜS § 24 lg-s 2 esitatud määratlusest on keskkonnateabe mõiste avar: keskkonnateave pole vaid teave keskkonnaelementide seisundi ja neid mõjutada võivate tegurite kohta, vaid muu hulgas ka teave meetmete kohta, mis võivad neid elemente või tegureid mõjutada, samuti nende meetmete raames kasutatavad majandusanalüüsid, prognoosid jms.

Keskkonnaelemendi seisundi kohta käiv teave on näiteks välisõhus sisalduvate saasteainete mõõtmiste tulemused. Välisõhu seisundit mõjutada võivaks teguriks on näiteks käitistest lähtuvad saasteainete heited, mille kohta saab teavet vastavast heiteseirest. Jäätmetekke vältimise üldnõuded 1 Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Jäätmetekke vältimine Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele. Välistöötaja Välistöötaja on kiirgustöötaja, kaasa arvatud praktikant ja üliõpilane, keda ei ole tööle võtnud jälgimisala või kontrolliala eest vastutav isik, kuid kes täidab neil aladel tööülesandeid.

Välistöötaja kiirgusohutuse tagamine 1 Kiirgustegevusloa omaja tagab välistöötajale kiirgustöötajaga võrdse kiirgusohutuse ning tema töö iseloomu ja töökoha tingimusi arvestava väljaõppe ja kiirgusohutusalase juhendamise.

Binaarse valiku ekspertide noustaja

Kontrolli- ja jälgimisala 1 Kiirgusallika asukohaks oleva ruumi, ehitise, kiirgusallika liigi ning kiirgusohu suuruse järgi jaotatakse töökohad: 1 kontrollialaks; 2 jälgimisalaks. Lepingu järgi on vedajal kohustus teostada kliendi ja tema pagasi vedu piletil näidatud tingimustel. Reisijaveoteenust ostes tuleb kliendil teatada meile soovitav marsruut, sõidu ajad, klientide nimed ning seda kas soovite paindlikku või muutustele mitte alluvat soodsaimat piletit, samuti ka muud Teie jaoks tähtsust omavad asjaolud.

Fractal binaarsed variandid

Reisijaveoteenuse broneering annab kliendile õiguse pileti väljaostmiseks ettenähtud ajal. Broneering ei too siiski kliendi ja vedaja jaoks kaasa siduvaid kohustusi ning ei taga kliendile reisijateveoteenuse saadavust broneeringus toodud hindade ja tingimustega.

Soodushinnaga piletid tuleb välja osta lühema aja jooksul kui täishinnaga piletid.

Mida soodsam on pilet, seda lühem on aeg pileti ostmiseks. Teatud vedajad ei võimalda piletite eelnevat broneerimist, sellisel juhul tuleb pileti eest koheselt ka tasuda. Tähtajaks tasumata broneeringud tühistatakse. Kui tähtaeg on möödunud ja soovite siiski piletit osta, siis tuleb vormistada uus broneering selle hetke ostmisvõimaluste järgi. Kui täishinnaga ostetud pileteid on võimalik muuta, annulleerida ja tagastada ning saada tagasi makstud piletiraha, siis soodushinnaga piletitel muutmis- annulleerimis- tagastamisvõimalused tavapäraselt puuduvad.

Erinevalt täishinnaga piletist pole soodushinnaga pilet reeglina muudetav ja annulleeritav.

Valikud Kaubanduse saksofon

Muudatused soovitame vormistada aegsasti, sest hilisemal ajahetkel võib kohtade saadavus muutuda ja sellega seoses võivad kehtida ka uued hinnad ning reeglid teenuse kasutamise osas. Juhul, kui klient on vormistanud mitu üksteisega seotud broneeringut, siis ühe broneeringu muutmisel tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et teised vajalikud broneeritud või ostetud teenused muudetud saaks.

Näiteks lennupiletite muutmisel võib tulla ette vajadus muuta ka majutuse või lisateenuste kasutamise kuupäevasid. Teenindus laeval, lennukis, bussis, rongis vms sõltub vedajast, tema teenindusstandarditest ja teenindusklassist.

Teatud juhtudel on lennukisse võimalik eelnevalt koht reserveerida, samuti saab registreerida toitlustuse erisoovid. City Travel edastab kliendi soovid vedajale, kuid selliste tasuta lisateenuste kättesaadavus ei ole kliendile alati tagatud.

Tavaliselt ei küsi lennuettevõtja istekoha ja eritoidu reserveerimise eest lisatasu ja ei loe seda veolepingu oluliseks tingimuseks.

Laeval on võimalike lisateenuste valik märksa rikkalikum ja tasulised lisateenused on kliendile tagatud. Tasuta lisateenuste kättesaadavus ei pruugi tagatud olla. Vajalik teada lennupiletit ostes Kliendile on turvalisem osta ühe reisi jaoks üks pilet, mitte kasutada eraldi pileteid. Kui ühe pileti ostmine pole lennukompanii tõttu võimalik, siis on soovitav planeerida ümberistumised suure ajavaruga. Arvestades võimalikke hilinemisi ja viivitusi, tuleks minimaalselt lendude vahele jätta tundi.

Lennukompanii vastutab kliendi kohaletoimetamise eest lõppsihtkohani ühe veolepingu pileti piires. Lendude ärajäämisest või hilinemisest tingitud kliendi jätkulennust mahajäämise korral on vastaval lennuettevõtjal kohustus pakkuda samal piletil oleva marsruudi raames alternatiivseid ühendusi või piletiraha tagastamist.

Opi voimalusi kaubelda

Eraldi piletite osas lennuettevõtjal selline kohustus puudub. Ka hilinemiste või lennu ärajäämise korral ei vastuta lennuettevõtja jätkuühenduse eest, mis on eraldi piletil. Olenemata sellest, kas klient on ostnud erinevate lendude jaoks ühe pileti või mitu, kui ta hilineb lennule endast olenevate põhjuste tõttu, siis sellisel juhul ei ole lennuettevõtjal enam kohustust sõlmitud reisijaveolepingut täita Radioaktiivsete valikute kogumine muugiks makstud veotasu ei kuulu kliendile tagastamisele.

Sellisel juhul tuleb kliendil reisi jätkamiseks või tagasi pöördumiseks uus lennupilet osta. Lennule registreerimine Reisijaveolepingu täitmiseks tuleb kliendil õigeaegselt lennu alguspunkti ilmuda. Kui klient ei ilmu õigeaegselt lennu alguspunkti võib vedaja tühistada nii selle lennu, mille registreerimisele klient hilines kui ka kõik järgnevad lennud. Lennu alguspunktiks on üldjuhul vastava lennujaama ja reisijaveolepingus toodud lennuettevõtja või teda esindava lennuettevõtja check-in kassa.

Lennu alguspunktis tuleb kliendil, ennast viivitusteta lennule registreerida sooritada check-in ja ilmuda väljuva lennu väravasse gate õigeaegselt. Hilinenud klienti ei pruugita lennule lubada. Lennule registreerimine lõpetatakse olenevalt lennujaamast ja lennuettevõtjast tavaliselt minutit enne lennu väljumist. Arvestades ka järjekordadele kuluvat aega tuleb lennujaama tulla ligikaudu 3 tundi enne planeeritud lennu väljumist.

Seda aega võib vähendada kui registreeruda lennule internetis või kasutada kallimaid piletiklasse. Lennupiletil toodud lendusid tuleb kasutada vastavalt piletil toodud järjekorrale ja ainult selle inimese poolt, kelle nimi on piletile kirjutatud. Lennuettevõtjal on õigus tühistada edasised lennud või kogu broneering, kui klient jätab ühe lennu kasutamata.

Grupireiside puhul ja lendudel väljaspool Euroopat nõuavad lennuettevõtjad tagasilennu kinnitamist hiljemalt 72 tundi enne lennu toimumist. Kohtade kinnitamiseks peab klient helistama antud lennuettevõtja lähimasse esindusse või pöörduma City Traveli poole.

Kiirgusseadus (lühend - KiS)

Lennuettevõtjal on õigus koguda lennujaamas lisamakse soovitud istekoha, kiirema registreerimise, pardalelubamise või pagasi eest. Lisamaksete suuruse määrab lennuettevõtja. Pagas Lennupileti olemasolul on kliendil õigus täiendavat tasu maksmata kaasa võtta teatud kogus lennu ajaks registreeritavat pagasit ja lisaks ka käsipagasit.

Lubatud pagasi kaal ja teatud juhtudel ka mõõdud on välja toodud iga konkreetse lennukompanii kodulehel. Teatud juhtudel kehtib ühikupõhine piirang, kuni kaks ühikut pagasit, millest kummagi kaal ei tohi ületada 23 kg turistiklassis või 32 kg teistes klassides.

Reisitingimused

Lastele ja sülelastele on kehtestatud väiksemad piirmäärad. Erimõõtmelisele pagasile on kehtestatud erinõuded ja tavapäraselt ei arvestata seda pagasit pagasi piirmäära sisse. Ümberistumistega lennu puhul on pagas võimalik registreerida kuni pileti lõppsihtkohani, kuid iga kord ei ole see võimalik. Seetõttu soovitame varuda ümberistumisteks piisavalt aega, et vajadusel oleks võimalik pagas välja võtta ja uuesti järgmisele lennuettevõtjale üle anda. Väärtuslikumad esemed sularaha, ehted, elektroonika jm tuleb jätta käsipagasisse.

§ 24. Õigus küsida keskkonnateavet

Käsipagas ei või sisaldada keelatud esemeid nagu vedelikud üle kehtestatud normpiiri, tuleohtlikud ained, terariistad jms. Käsipagasi kogus peab mahtuma kas sülle, esiistme alla või siis lennukis asuvasse pagasilaekasse ja vastama lennuettevõtja poolt kehtestatud mõõtmetele. Pagasi sisule kehtestatud detailsete piirangute kohta küsige palun lähtelennujaama tollist. Õhutranspordiga on keelatud vedada järgimisi esemeid ja aineid: — Relvad: igat tüüpi tulirelvad; külmrelvad löögirelvad, lõikerelvad, torkerelvad ; esemetesse monteeritud relvad; elektrišokirelvad; ärritavad, uimastavad ja halvatust põhjustavad relvad; — Ohtlikud esemed: kaasa arvatud majapidamisriistad ja relvade sarnased esemed teravaotsalised, teravaäärelised või nürid esemed, mis võivad tekitada kehavigastusi.

Turvatöötajal on õigus mitte lubada lennukisse kaasa võtta ükskõik milliseid teisi esemeid, mida ei ole kirjas käesolevas nimekirjas. Juhul kui teil on kahtlus mõne eseme suhtes, mida tahate lennukisse kaasa võtta, siis soovitame teil võtta ühendust vastava lennujaama turvakontrolli ametiga. Infot keelatud esemete ja lennujaama julgestuskontrolli kohta leiab Lennuameti kodulehelt. Ümberistumistega lennud ja ühendusajad Lennuettevõtjad võimaldavad müüa ümberistumistega pileteid, kui on täidetud lennuettevõtjate poolt ettenähtud minimaalsed ümberistumisteks ettenähtud ajad ja pilet on müüdud nõuetekohaselt kui neid aegasid on järgitud.

Minimaalse ühendusaja jätmine kahe lennu vahele on võimalik, kuid see on ääretult riskantne.

Seetõttu soovitame tellida piletid, kus aeg ümberistumiseks on piisavalt pikk, arvestades võimalikke viivitusi, hilinemisi ja järjekordasid. Kui klient on ostnud eraldi piletid, siis nõutud minimaalsed ümberistumise ajad ei kehti ja iga järgnevat lendu käsitletakse kui uut reisi ning jälgitakse nõutud lennujaama jõudmise aega 3 h varem.