Liigu sisu juurde

Üldistatult on süsteemihalduri kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss. Direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt tagab jaotusvõrgu operaator oma piirkonnas kindla, usaldusväärse ja tõhusa elektrijaotusvõrgu, pöörates nõuetekohast tähelepanu keskkonnakaitsele. According to the author, kaubelda krüptosüsteemiga mt4 thesis could provide value to companies, support organisations and educational institutions to understand the experience of young people who have worked in the hospitality industry and the reasons for leaving work. Eraldiseisvana käsitles energiaseaduse 21 ka elektrisüsteemi juhtimiskeskust, mille ülesanded vastavad üldistatult tänase süsteemihalduri ülesannetele. Unikaalsed karakterid on ligitõmbavad ja aitavad lojaalset mängijaskonda laiendada ning bitcoini kauplemismuster olla kaubelda bitcoinidega pkr jaoks mängu rikkaks saama bitcoin suurendamisel.

Valikud Merchant Blog Samuti on analüüsitud erinevate infrastruktuuride ühiskasutust ja -haldamist ning esitatud Eesti elektrituru visioon, Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid kohalike võrguettevõtete optimaalsest haldusest ja varalisest piiritlusest.

Elektrituru arengut mõjutavad tulevikutrendid ning nendest tulenevad võimalikud muutused põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate funktsioonides Senised elektrituru mudelid on suurtes muutustes ning elektriturgude tuleviku disaini kujundavad trendid on otseselt mõjutatud energiasektori tervikarengust, mille sihiks on eelkõige tõhusam elektrienergia kasutamine Smart Stock Options taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osa kasv.

Euroopa elektriturgude arengut mõjutavad peamiselt majanduse elektrifitseerimine ja elektritarbimise kasv, energiatõhusus ja ressursikasutuse efektiivistumine, süsinikuneutraalsus ja taastuvad energiaallikad, elektrisüsteemi detsentraliseerimine, tehnoloogia areng ja digitaliseerimine, elektrituru uus disain ja lõppkasutajate tähtsuse tõus. Elektrisüsteemides on juba toimumas suhteliselt suur elektritootmisvõimsuste liikumine kesk- ja madalpingetele.

See mõjutab omakorda märkimisväärselt süsteemihalduri ning võrguettevõtjate ülesandeid ja vastutust lähitulevikus.

Põhivõrguettevõtja rolliks on tagada riikliku elektrisüsteemi varustuskindlus tootmisüksuste tasemel ja juhtida elektrivooge elektrisüsteemis, luua toimiv turuplats, viia ellu strateegilise elektrisüsteemi projekte riigi elektrisüsteemi üldise varustuskindluse ja arengu tagamiseks, sh integratsioon teiste riikide elektrisüsteemidega ning elektrituru õigusliku raamistiku arendamisele suunatud avalike konsultatsioonide korraldamine.

Seevastu jaotusvõrguettevõtjate rolliks on tagada elektrienergia kvaliteetne ja järjepidev jaotamine tarbimise rahuldamiseks, võimaldada kõigil turuosalistel enda elektrivõrkude kasutamist füüsilise elektrienergiaga kauplemiseks, elektrienergia jaotamisega seotud kliendiandmete haldamine, olla lõppkliendi kontaktpunktiks elektrivõrguga seotud küsimustes ja vähendada arvestuslikku energiakadu.

Kui põhivõrguettevõtja peamiseks ülesandeks jääb endiselt varustuskindluse tagamine kogu elektrisüsteemis, siis elektrituru trendide tulemusel tekib jaotusvõrguettevõtjate tegevustes järjest suurem muutuste ja arenguvajadus ning nende roll Euroopa elektrituru efektiivsel toimimisel ja ümberkujundamisel suureneb.

Eesti põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate varaline piiritlus Seadusandlikult eristatakse põhivõrku ja jaotusvõrku Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid vastavalt põhivõrguettevõtjat ja jaotusvõrguettevõtjat. Põhivõrguettevõtja võimalikud muud tegevused, mis ei seondu 2 3 põhivõrguettevõtja ja süsteemihalduri rolliga, on oluliselt piiratud. Elektrituruseadus jätab põhivõrgu ja jaotusvõrgu täpse piiritluse lahtiseks ning ühe või teise kv pingega elektripaigaldise kuulumine kas põhivõrgu või jaotusvõrgu koosseisu sõltub eelkõige sellest, kas tegemist on üleriigilise võrguga või mitte.

Eestis kuuluvad hetkel põhivõrguettevõtjale valdavalt kv kuni kv pingega elektrivõrgud ja 35 kv pingega merekaablid mandri-eesti ja Muhumaa vahel.

Eesti jaotusvõrguettevõtjatele kuuluvad ajalooliselt elektrivõrgud pingetega 0,4 kv kuni 35 kv.

*** advendikalendriks *** ...

Aastatega on toimunud areng ning Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi opereerib ka kv nimipingel olevat elektrivõrku üksikute liinide ja trafodega. Mitmetes Euroopa riikides loetakse kv elektrivõrk kas osaliselt või täielikult jaotusvõrguks olenevalt riigist ka kv, kv või kv.

Põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate varade optimaalne piiritlus Eestis peaks samuti lähtuma funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjendustest. Põhivõrgu osaks peaks olema elektrivõrgu osa, mis seob riigi põhivõrgu naaberriikide elektrisüsteemidega ning seob omavahel elektrisüsteemi seisukohast olulised tootmis- ja tarbimiskohad.

Samas jaotusvõrgu osaks peaks olema elektrivõrgu osa, mille kaudu toimub elektrienergia piirkondlik jaotamine lõpptarbijatele, mis võib olla ka pingel kv. Eestis on kv liinid ajalooliselt reserveerinud transiitühendusi ehk täitnud elektrienergia ülekande funktsiooni. Arvestades kv võrgu arendusi sh Harku-Sindi kv liini valmimisel moodustuvat üleeestilist kv ringvõrku ning uute välisühenduste rajamist, ei ole kv võrgu reserveerimine kv võrgu kaudu otstarbekas.

Eelnevast tulenevalt saab väita, et kv võrk ei täida täna ülekandefunktsiooni, omab rohkem piirkondlikku tähtsust ning on olemuselt muutunud sisuliselt jaotusvõrguks. Vältimaks jaotusvõrgu vajadustega mittearvestamisest tulenevaid riske investeerimisel ning optimeerida tööprotsesse operatiivtegevustel, on põhjendatud kv ülempingega trafode kuulumine jaotusvõrguettevõtjatele. Majandusliku optimaalsuse tagamiseks peab nii kv trafosid kui kv võrku ümber ehitama ja uuendama lähtuvalt lõppkasutaja vajadustest.

Paraku on siin vajakajäämisi. Uuendatud on küll erinevaid alajaamasid, aga nende asukohad on jäetud endisteks ja sellest tulenevalt paiknevad kv liinid endistes kohtades, kuigi elektrienergia tarbimise koormused on juba ammu oluliselt ümber jagunenud ja tarbimisvajadused muutunud. Samuti vajavad olulisel määral uuendamist alajaamades asuvad kv trafod, mistõttu on lähiajal vaja nende trafode uuendamiseks teha suuremahulisi investeeringuid.

Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid Valikud kauplemine India oppetund

Kuna need trafod on enamjaolt jaotusvõrkude toiteallikateks, tagades lõpptarbijate varustuskindluse, siis nende vanuselisest koosseisust tingitud katkestused suurendavad elutähtsa teenuse katkemise potentsiaalset võimalust, suurendades sellega omakorda jaotusvõrguettevõtjate riske, kellele see ei ole kindlasti vastuvõetav.

Seega, kui trafode sihipärast arendamist ei suudeta põhivõrguettevõtja poolt täita või see ei ole süsteemihalduri funktsiooni jaoks oluline, oleks loogiline selle funktsiooni ülekandumine jaotusvõrguettevõtjatele. Eesti põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate suurimad väljakutsed ja koostöö Eesti süsteemihalduri ja põhivõrguettevõtja Eleringi lähiaastate üheks suurimaks väljakutseks on Balti riikide elektrisüsteemide desünkroniseerimine Venemaa ühendelektrisüsteemi sünkroonalast ning sellega seonduvalt Eesti elektrisüsteemi ohutu ja töökindla toimimise tagamine.

The relevance of the thesis comes from

Jaotusvõrguettevõtjate poolt tagatavat võrguteenust mõjutavad lähiaastatel enim elektritarbimise kasv, hajatootmine, akutehnoloogiate areng, head väljavaated taristute ühiskasutusele ning lõppkasutajate ootused üha odavamale ja töökindlamale võrguteenusele. Jätkuvalt tuleb tegeleda rikete vähendamisega ning võrkude ilmastikukindlaks muutmisega.

Muutused elektrisüsteemide konfiguratsioonides, kus jaotusvõrkudega on ühendatud järjest rohkem hajatootmisüksuseid, vajab täiesti uut taset süsteemihaldurite, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate poolsetes tervikprotsesside koordineerimises ning igapäevases suhtluses, muutes tugevale partnerlusele rajaneva koostöö järjest olulisemaks.

Eestis vajavad võrguettevõtjad parima teadmise ja praktika vahetamist muuhulgas järgmistes valdkondades: hajatootmisüksuste suureneva kasvuga arvestav turuosaliste aktsiivsust suurendav turudisaini raamistik koos piisavate elektrienergia tootmisvõimsuste, reservide ja süsteemiteenuste tagamisega tulevikus; tootmise ja tarbimise prognoosimine; suurem elektrisüsteemis asuvate võrguseadmete ühiskasutus; kooskõlastatud elektrivõrkude operatiivplaneerimine ning juhtimine koos kvantitatiivse riskide hindamise ja juhtimisega; ning andmete liikumine reaalajas Eleringi ja jaotusvõrguettevõtjate vahel.

Erinevate infrastruktuuride ühiskasutus ja -haldamine Kõige suurem ning esmane kasuefekt taristute ühiskasutamisest võib tulla taristu koos planeerimisest, haldamisest ning võrkude käitamisest ühistes punktides ning teeninduspiirkondades.

Infrastruktuuride ühiskasutamise ja -haldamise võimalused ning sellega saavutatav võimalik kasu ühiskonnale on suurem side- gaasi- ja elektritaristute ühiskasutamisel ja -haldamisel. Austrias on tugev koostöö ning usaldus kogukondade ning jaotusvõrgu ettevõtete vahel võimaldanud taristutel areneda ning juurutada innovaatilisi teenuseid, mis on üldpildis majanduslikult optimaalsed lahendused ning seega ka ühiskonnale lõppkokkuvõttes kasulikud.

Kvantitatiivne analüütiku hariduse nõue

Energiajaotusettevõtted omavad samas piirkonnas korraga vähemalt elektri- ning gaasitaristuid ning lisaks on samal ettevõttel veel teised funktsioonid nagu side ja elektriautode laadimistaristu. Üldiselt ongi Kesk-Euroopas kujunenud normiks elektri- gaasi- side- kütte- laadimis- ja veevõrkude vertikaalselt integreeritud taristute samaaegne haldamine ühe ettevõtte poolt, mis annab lisaks kokkuhoiule ka aluse uute võimaluste ning teenuste turule toomiseks.

Lisaks konventsionaalsetele taristutele on Euroopas võimalik leida taristuettevõtete portfellidest ka jäätmekäitluse, kliimaautomaatika, päikesepaneelide, teede, ühistranspordi ning ka matusebüroode teenuseid. Ülekande- ja jaotusvõrkude vaheline oluline erinevus tekib kliendiprofiilide Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid lõpptarbija fookuse osas jaotusvõrgud keskenduvad lõppkliendile, et ülekandevõrgud saaksid keskenduda turgude integratsioonile ning süsteemi varustuskindlusele.

Seetõttu tuleb integreerida jaotusvõrgu taristuid jaotusvõrgu ning ülekandevõrkusid ülekandevõrkudega. Eesti elektrituru visioon Põhivõrgu ülesandeks on jätkuvalt elektrisüsteemi ohutu ning töökindel toimimine, kus tulevikuväljakutseid silmas pidades on põhifunktsiooniks eelkõige süsteemihalduri roll, omades piiriülest vaadet, tagades piisavate piiriüleste elektrienergia ülekandevõimustega adekvaatse turuplatsi kõikidele turuosalistele.

Muutused elektrivõrguettevõtete funktsionaalsustes toovad endaga kaasa senise paradigma muutuse, kandes jaotusvõrkudele üle riigisisese elektrivõrgu funktsioneerimise kohustuse läbi lokaalsete võrgutaristute arendamise, tagades sellega kuluefektiivsemalt detsentraliseeritud juhitavate tootmisvõimsuste tehnilise valmiduse, tarbimise varustuskindluse ning lõppkasutaja optimaalse juhtimise.

Järjest loomulikumaks nähtuseks on muutunud ühiskonna kogukasust lähtuv investeerimispoliitika, pakkudes kuluefektiivsemaid ühiskondlikke teenuseid, mille käigus tehakse läbimõeldud ja kaalutletud investeerimisotsuseid.

Sellest tulenevalt on liigutud üha enam taristute ühiskasutuse poole, mis pakub jätkuvalt jaotusvõrguettevõtjatele võimalusi realiseerida rida täiendavaid, sarnaste infrastruktuuride ühisarendamisest lähtuvaid ühishalduse ning lisateenuste võimalusi.

Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid Parimad kauplemisstrateegia raamatud

Tänapäeval on see roll muutumas ning võrguettevõtja peab oma tuleviku plaanides arvestama paljude, uusi võimalusi loovate trendidega, mis on eelkõige seotud jätkuva taastuvenergia integreerimisega elektrisüsteemi, detsentraliseeritud elektritootmise hoogustamisega ning lõpptarbija osatähtsuse suurenemisega elektriturul.

Lisaks nendele on Euroopa Liidu liikmesriikide energiavaldkonna tegevusprioriteetide nimistusse tõusnud ka järgmised digitaliseerimisega seotud valdkonnad nagu asjade internet, plokiahela tehnoloogia, tehisintellekt ning küberturvalisus. Mõjutamaks energeetikaalast regulatiivset keskkonda, kasvab üha enam vajadus teha üleeuroopalist koostööd nii teiste valdkonna ettevõtete, kui ka katuseorganisatsioonidega.

Kõik need suundumused seavad esikohale vajalikud muutused elektrituru senises korralduses ja võrguettevõtjate funktsioonides ning halduses, kus võrguettevõtjate varaline piiritlus peab lähtuma funktsionaalsusest ja tehnilistest põhjendustest.

Voucher binaarse valiku

Kui põhivõrguettevõtja osutab põhivõrgu kaudu võrguteenust vaid piiratud hulgal klientidele, kelleks enamasti on jaotusvõrguettevõtjad ning oluliseks funktsiooniks on süsteemivastutuse ehk süsteemi varustuskindluse ja bilansi tagamine igal ajahetkel, siis jaotusvõrguettevõtja peamiseks ülesandeks on 9 10 võrguteenuse osutamine lõppkliendile ning jaotusvõrgu kasutamine, hooldamine ja arendamine kindlaksmääratud piirkonnas.

Lisaks selgele funktsionaalsele eristatusele, on täiendavate taristulahenduste näol tekkinud jaotusvõrguettevõtetele uued võimalused lisateenuste osas nt operaatorineutraalne sidevõrk, tänavavalgustus, elektriautode laadimisvõrgustik, vee-ettevõtlus jmssest ühiskonnale ei ole mõistlik nimetatud taristuid dubleerida.

Siinjuures on üheks võimaluseks digitaliseerimise toel edendada sarnaste funktsioonidega vastu lõppklienti opereerivate taristute ühiskasutust ning -haldamist läbi ettevõtete konsolideerimise. Tänane Eesti põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate varade jaotus esitab omajagu väljakutseid, mis on seotud eelkõige võrguettevõtjale ettenähtud funktsioonide parima täitmisega ning mille tõttu võib tulevikus täiendavalt tekkida vajalikust suurem ühiskondlik kogukulu.

Elektrivõrkude juhtimisotsustel ning haldamisstruktuuril on siinjuures oluline mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele. Käesoleva uurimistöö eesmärk on kirjeldada tulevikutrendide mõju elektrituru osalistele ning tuvastada Eesti põhi- ja jaotusvõrgu funktsioonides, haldamises ning varalises piiritluses need võimalikud arengud, mis tooksid ühiskonnale kasu ning mis tagaksid jätkusuutliku elektrisüsteemi toimimise, kus lisaks varustuskindluse tagamisele on arvestatud turutrendidest põhjustatud muutustega ning lõppkliendi reaalootustega.

Selleks käsitletakse töös järgmisi valdkondi: - elektrituru korraldus ja konkurents Euroopa Liidus ja Eestis; - elektrituru arengut mõjutavad tulevikutrendid ning nendest tulenevad võimalikud muutused põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate funktsioonides; - Eesti põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate suurimad väljakutsed - Eesti põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate varaline piiritlus; - põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate vaheline koostöö; - erinevate infrastruktuuride ühiskasutus- ja haldamine; - töö lõpus on esitatud Eesti elektrituru visioon, lähtudes kohalike võrguettevõtete optimaalsest haldusest ja varalisest piiritlusest.

Teemad, mida peate teadma kvantitatiivse analüütikuna

Need olid esimesed sammud ühtse energia siseturu loomisel. Regulatsioonid kehtestati ajal, mil Euroopa Liidu elektri- ja gaasiturg oli killustunud ja monopoolne. Direktiiviga kehtestada elektri tootmise ning põhi- ja jaotusvõrkude toimimise ühiseeskirjad, mida on hiljem korduvalt täiendatud ja edasi arendatud. Direktiivi artikli 7 lõikes 1 nõuti liikmesriikidelt operaatori nimetamist, kes varustuskindluse tagamiseks vastutaks põhivõrgu kasutamise, selle hoolduse tagamise ja vajaduse korral selle põhivõrgu ning teiste võrkude ühenduste arendamise eest kõnealuses piirkonnas.

Artikli 7 lõike 3 kohaselt vastutab põhivõrgu operaator võrgu energiavoogude juhtimise eest, võttes arvesse energia vahetust teiste ühendatud võrkudega ning direktiivi artikli 8 lõike 1 kohaselt on põhivõrgu operaatori vastutuseks tootmisseadmete dispetšjuhtimine oma piirkonnas ning võrkudevaheliste ühenduste kasutuse kindlaksmääramine.

Direktiivi artikli 10 lõikes 2 nõuti liikmesriikidelt ka operaatori nimetamist, kes vastutaks jaotusvõrgu kasutamise, selle hoolduse tagamise ja vajaduse korral jaotusvõrgu ning selle võrkudevaheliste ühenduste arendamise eest asjaomases piirkonnas.

  • Bollingeri ribad binaarsete optsioonide jaoks restoranpelgupaik.ee
  • Kuidas saada kvantitatiivseks finantsanalüütikuks WallstreetMojo

Direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt tagab jaotusvõrgu operaator oma piirkonnas kindla, usaldusväärse ja tõhusa elektrijaotusvõrgu, pöörates nõuetekohast tähelepanu keskkonnakaitsele. Esimesele elektri siseturu direktiivile järgnesid esmalt Kõik elektri siseturu direktiivid on kantud eesmärgist tagada vaba konkurents, läbipaistvus, juurdepääs elektrivõrkudele ning varustuskindlus.

Energiaseaduse vastuvõtmise ajal kuulus elektrienergia tootmine, edastamine, jaotamine ja müük Eestis valdavas osas Eesti Energia ASi kätte ning elektriturg ei olnud avanenud hinnad olid reguleeritud ning kuigi energiaseadus sätestas suurtarbija õiguse valida võrgu tehniliste võimaluste piires elektrienergia müüjat, oli vastava õiguse kasutamise võimalus turu tegeliku olukorra tõttu praktikas piiratud.

Energiaseadus eristas põhivõrku ja jaotusvõrku ning nendega seotud peamisi ülesandeid.

  1. Home Binaarse valiku voucher Voucher binaarse valiku Aktiivne osavõtt ja suhtlus soodustavad uute ja positiivsete kogu krüpto investeerimine tekkimist, mis omakorda võib olla uue koostööpartnerluse aluseks.
  2. KEEL/SONAD at master · PriitParmakson/KEEL · GitHub
  3. Paevase kaubanduse muugi signaalid
  4. Professionaalsed valikud kaupmehe palk
  5. Samuti on analüüsitud erinevate infrastruktuuride ühiskasutust ja -haldamist ning esitatud Eesti elektrituru visioon, lähtudes kohalike võrguettevõtete optimaalsest haldusest ja varalisest piiritlusest.

Energiaseaduse 22 lg 1 kohaselt on põhivõrk kõrgepingevõrk pingega kv ja üle ning põhivõrguettevõtja ülesandeks on ühendada suuremaid elektri- ja alajaamu ühtseks elektrisüsteemiks, mis võib olla ühendatud teiste riikide põhivõrkudega, ning edastada elektrienergiat põhivõrguga ühendatud jaotusvõrkudele ja tarbijatele.

Energiaseaduse 23 lg 1 kohaselt on jaotusvõrk madal- või keskpingevõrk pingega kv ja alla ning jaotusvõrguettevõtja ülesandeks on tarbijatele elektrienergia jaotamine, müümine ning elektrienergia jaotamisega seotud teenuste osutamine. Eraldiseisvana käsitles energiaseaduse 21 ka elektrisüsteemi juhtimiskeskust, mille ülesanded vastavad üldistatult tänase süsteemihalduri ülesannetele. Alates aastast reguleerivad viidatud energeetika sektoreid eraldi seadused.

Muuhulgas võeti vastu ning jõustus elektriturgu reguleeriv elektrituruseadus, mida on hiljem arvukalt muudetud. Euroopa Liidu liikmesriigid pidid avama elektrituru aasta juulist. Muuhulgas kehtestati elektrituruseadusega tegevusalade eristamise nõuded, mis tõi kaasa põhi- ja jaotusvõrgu juriidilise ja juhtimisalase eraldamise elektrienergia tootmise ja müümisega Binaarse valik vahendajana Eesti 1 Energiaseaduse Eesti elektrisüsteem on üles ehitatud osana endise Nõukogude Liidu loode elektrisüsteemist.

Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid Parimad kaubanduse naitajate raamatud

Eesti kuulub ühtsesse sünkroniseeritud süsteemi koos Venemaa, Valgevene, Läti ja Leeduga. Põhivõrgu ja jaotusvõrgu Eesti Energia ASi kontsernist juriidilise eraldamise ajal olid Eestil elektrilised ühendused Venemaa ja Lätiga.

Lõuna-Eestist suundusid Lätisse samuti kv pingega liinid võimsusega MW. Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt on põhivõrk vähemalt kv pingega üleriigiline võrk ning jaotusvõrk on võrk, mis ei ole põhivõrk. Elektrituruseaduse ettevalmistamisel ei olnud põhimõttelist seisukohta põhivõrgu ja jaotusvõrgu eristamisel ning piir põhivõrgu ja jaotusvõrgu vahel määrati eelkõige praktilistest kaalutlustest lähtuvalt. Vastavalt Eesti Energia ASi moodustatud põhivõrgu ja jaotusvõrkude piiritlemise põhimõtete väljatöötamiseks moodustatud töögrupi Seega oli üheks oluliseks lähtekohaks põhivõrgu ja jaotusvõrkude piiritlemisel praktikas väljakujunenud olukord, suhted ja töökorraldus.

Elektrituruseaduse 3 p 11 kohaselt on jaotusvõrk võrk, mis ei ole põhivõrk.

Aruande punkti 2. Direktiivi artikli 2 punkti 3 kohaselt tähendab edastamine ingl. Direktiivi artikli 12 kohaselt on põhivõrguettevõtja kohustuseks: a tagada võrgu pikaajaline võime rahuldada mõistlikke nõudmisi elektrienergia edastamise järele ning antud majanduslikes tingimustes ja keskkonnanõuetele vastavate turvaliste, töökindlate ja tõhusate põhivõrkude toimimine, hooldus ja arendamine; b tagada piisavad vahendid teenuse osutamise kohustuse täitmiseks; c toetada tarnekindlust nõuetekohase edastusvõimsuse ja võrgu töökindluse kaudu; d korraldada elektrivooge võrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega.

Direktiivi artikli 25 kohaselt vastutab jaotusvõrguettevõtja selle eest, et tagatakse süsteemi pikaajaline võime rahuldada mõistlikke nõudmisi elektrienergia edastamise järele, ning antud majanduslikes tingimustes oma piirkonnas Kanada kaubandussusteem, usaldusväärse ja tõhusa elektrijaotussüsteemi toimimise, hoolduse ja arendamise eest, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnaküsimusi ja energiatõhusust.

Eelnevast lähtuvalt sätestab elektrituruseadus 6. Elektrituruseaduse 38 lg 2 kohaselt on põhivõrguettevõtja süsteemihalduriks. Seega laienevad Eestis põhivõrguettevõtjale ka süsteemihalduri kohustused, mis on sätestatud elektrituruseaduse Üldistatult on süsteemihalduri kohustus tagada igal ajahetkel süsteemi varustuskindlus ja bilanss.

Võrguettevõtja kohustusteks oma teeninduspiirkonnas on üldistatult võrguteenuste osutamine, järgides turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet; võrgu arendamine Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid, mis tagab võimaluse järjepidevalt võrguteenust osutada; ning võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse mõõtmine.

Sarnaselt kolmandale elektri siseturu direktiivile sätestab ka elektrituruseadus tegevusalade eristamise nõude ning täiendavad nõuded võrguettevõtjate juhtimisele ja põhivõrguettevõtja sertifitseerimisele. Elektrituruseaduse 16 lg 2 kohaselt ei või põhivõrguettevõtja ja see jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga 15 16 ühendatud tarbijate arv on suurem kuielektrienergiat toota ega müüa v.

Elektrituruseaduse 18 ja 18 1 sätestavad täiendavad nõuded Kvantitatiivsete kauplemissusteemide praktiline disain ja valideerimismeetodid ja põhivõrguettevõtja juhtimisele, tagamaks nende eraldatus ja sõltumatus elektrienergia tootmise ja müügiga tegelevatest ettevõtjatest.

Elektrituruseaduse 26 1 sätestab põhivõrguettevõtja ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamise regulatsiooni.

Seega on põhivõrguettevõtja võimalikud muud tegevused, mis ei seondu põhivõrguettevõtja ja süsteemihalduri rolliga, oluliselt piiratud. Samas ei piira kehtiv õiguslik regulatsioon elektrituru jaotusvõrguettevõtja tegutsemist teistel tegevusaladel tingimusel, et raamatupidamises peetakse eraldi arvestust erinevate tegevusalade lõikes. Samuti peab arvestama nõudega, mille kohaselt jaotusvõrguettevõtja, kelle võrguga ühendatud tarbijate arv on suurem kuiei või toota ega müüa elektrienergiat v.