Uuring toimus eelmisel aastal ja selle viis läbi Financial Times Gruppi kuuluv uuringufirma Longitude. Põhjendamatu vihje, mitte mingil juhul ei tegele me sellise asjaga,? Kui tööstuses on olukord paranemas, siis jaekaubanduses on raske üldse mingist kriisist rääkida, ütleb oma nädalakommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Majandus ja äri Ligikaudu pooled Eesti ettevõtted ennustavad viie aasta pärast Kadunud kaubanduse naitajad kadumist Viimastel aastatel on paljud Euroopa tarbijad muutnud oma maksekäitumist ning paljud eelistavad tasuda kaupade ja teenuste eest sularaha asemel elektrooniliselt.
Ligikaudu pooled Eesti ettevõtted kuuluvad ka nende sekka, kes näevad koitmas sularahavaba tulevikku ning e-kaubanduse kiire kasv võib sellele suundumusele veel hoogu anda, teatas Intrum.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega suhtuvad ettevõtted sularahata ühiskonda kõige pessimistlikumalt seal, kus sularaha on jätkuvalt peamine maksevõimalus.
Foto: unsplash Selleks, et leevendada koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud nõudluse vähenemist, peavad ettevõtted pakkuma oma klientidele võimalikult mugavat ostukogemust. Intrumi Baltikumi tegevdirektori Ilva Valeika sõnul on Eestis sularahata ühiskonda uskuvate ettevõtete arv võrreldes varasemaga silmnähtavalt kasvanud.
See on väga suur muutus võrreldes Sularahata ühiskonna pealetung muudab ka krediiditurgu ja finantskäitumist, seda eriti noorte seas.
Nad peaksid olema valmis olukorraks, kus laenurahaga tehakse tegelikult palju rohkem oste kui kunagi varem, mis tähendab ka, et rahatarkuse kaal on suurenenud. Nii finantsasutused, jaemüüjad kui ka muud turuosalised peavad finantshariduse edendamiseks jõud ühendama, et vältida elanikkonna võlakoorma suurt kasvu, lisas Valeika.
Kuigi paljud vastajad usuvad, et sularahata ühiskond toob ettevõttele tegevusriske, tõstab tehinguga seotud kulusid ja muudab ettevõtte küberrünnakutele avatumaks, näevad ettevõtted selles ka positiivseid aspekte, nagu tõhusamad makse- ja raamatupidamisprotsessid ning tarbijate kulutuste kasv.
Intrumi uuringus osales ettevõtet 29 Euroopa riigist, hõlmates 11 majandussektorit. Uuring toimus eelmisel aastal ja selle viis läbi Financial Times Gruppi kuuluv uuringufirma Longitude.
