Vajalik on vältida vastase negatiivse emotsionaalse seisundi defekti: "Miks sa närvis on? Näiteks ebaõiglane, töötajate sõnul suhtumine nende vastu, kasutamata juhtkond jne 3.
Riikliku õppekava lähtealus 1 Riikliku õppekava koostamisel ja arendamisel lähtutakse õigusaktidest, hariduspoliitilistest dokumentidest, teadusuuringutest, Eesti ja rahvusvahelistest koolikogemustest, rahvusvaheliste organisatsioonide hariduspoliitilistest dokumentidest ning soovitustest.
- Mazar-e sharif - English translation – Linguee
- Niisiis, süsteemi lähenemisviis erinevate loodusprobleemide lahendamisele seostatakse peamiselt süsteemi jaotamisega väliskeskkond probleemi lahendamise järjepidevate ja loogiliste sammude kogumite kindlaksmääramine.
Pädevuste kujundamine 1 Pädevus on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Üldpädevus 1 Riiklik õppekava taotleb õpilastel järgmiste üldpädevuste kujunemist: 1 õpipädevus — suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust; 2 tegevuspädevus — suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja FX valikuvoimaluste lahendamise protsess ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; koostööoskused; 3 väärtuspädevus — suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; 4 enesemääratluspädevus — suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena.
Õppeainepädevus Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel.
Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti. Valdkonnapädevus 1 Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused.
Bibliograafia
Looduspädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena loodusõpetus, geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, läbiv teema Keskkond ja säästev areng ; 2 sotsiaalne pädevus — suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine; 3 refleksiooni- ja interaktsioonipädevus — suutlikkus mõista ja hinnata iseennast ja inimestevahelisi suhteid vastavalt kultuurinormidele, valida sobivat käitumisviisi, järgida terveid eluviise, lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ja inimsuhetes tekkivaid probleeme.
Refleksiooni- ja interaktsioonipädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena inimeseõpetus, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus, ajalugu, filosoofia, kirjandus, geograafia, bioloogia, läbivad teemad Turvalisus ning Tööalane karjäär ja selle kujundamine ; 4 kommunikatiivne pädevus — suutlikkus keele vahendusel mõista, talletada, edastada, vahetada, tõlgendada ja luua tekste.
Kõige laiemalt tähendab kommunikatiivne pädevus suutlikkust suhelda erinevates situatsioonides ning FX valikuvoimaluste lahendamise protsess suulises ja kirjalikus vormis.
The New Human Rights Movement - Peter Joseph, Nov. 8th 2017 Talk
Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena eesti vene keel, kirjandus, võõrkeeled; kõik õppeained oma mõistestiku ja tekstidega, läbiv teema Infotehnoloogia ja meedia; 5 tehnoloogiapädevus — suutlikkus mõista tehnoloogia arengust tingitud muutusi inimeste töö- ja eluviisis, toimida kaasaja kõrgtehnoloogilises maailmas, olla säästlik ressursside kasutaja. Pädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena tööõpetus, loodusained, matemaatika, ajalugu, ühiskonnaõpetus, läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Tööalane karjäär ja selle kujundamine ning Infotehnoloogia ning meedia; 6 kultuuripädevus — suutlikkus orienteeruda kultuuris, nautida kunstiloomingut, kasutada kunstivahendeid loominguliseks eneseväljenduseks ja -teostuseks.
Kultuuripädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena kirjandus, eesti vene keel, võõrkeeled, ajalugu, muusika, kunst, tööõpetus, kehaline kasvatus, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia ; 7 matemaatikapädevus — suutlikkus opereerida mis tahes objektidega sel viisil, et vaadeldakse nendevahelisi suhteid ja nende mudeleid formaliseeritult. Matemaatikapädevuse kujunemisel tähtsustuvad õppeainetena matemaatika, loodusõpetus, füüsika, keemia, läbiv teema Infotehnoloogia ning meedia. Õpetuse integratsiooni alused 1 Õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist.
Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil. Kohustuslikud õppeained ja valikõppeained 1 Põhikooli ja gümnaasiumi õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks. Koolil võib olla mitu õppesuunda.